Perekond on Eesti tulevik

Eesti Vabariigis on eraelu puutumatu ja me ei taha kellelegi midagi ära keelata. Meie vastuseis puudutab vaid seadustatud staatust. Iga inimene võib valida enda jaoks kõige sobivama kooselu vormi. Näiteks: soovijad elagu vabaabielu vabalt - ilma seadusliku "seisuseta". Oleme vastu samasooliste partnerluslepingule ja sellele, et samasoolised saaksid ametlikku abiellu astuda.

Erinevates kooselu vormides võivad üles kerkida mitmesugused juriidilised probleemid. Pooldame nende küsimuste lahendamisel selliseid seadusndlikke muudatusi, mis tõstavad mehe ja naise abielul rajaneva perekonna staatust.

Meie põhiseadus ütleb, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Samas on tõsiasi, et inimeste kooselu vormid on tänaseks oluliselt mitmekesistunud. Otsimaks vastust küsimusele, kas Eestis on vaja mitteabielulist kooselu senisest täpsemalt reguleerida, on justiitsministeeriumis koostatud analüüs /Mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik regulatsioon./ Pakutakse välja erinevaid võimalikke lahendusi, alates praeguste seaduste pisiparandustest kuni abielu institutsiooni avamiseni samasoolistele. Praegu toimub arvamuste kogumine ja ühiskondlik arutelu. Justiitsministeerium ootab arvamusi ja seisukohavõtte 1. detsembriks 2009.

Minu ajal õpetati koolis, et perekond on ühiskonna algrakuke. Nii nagu inimese tervisest rääkides tuleb meil mõtelda järjest enam rakutasandil, samamoodi oleks arutu lahutada üldine ühiskondlik perspektiiv perekonna olukorrast ühiskonnas.
Ühiskonnateadlane Ene-Margit Tiit sedastab, et Euroopa läks 1970. aastatel üle modernsele perekonnale, kus üheks oluliseks märksõnaks on tolerantsus, mida sageli ( ja kasvaval määral) käsitatakse kõikelubatavusena. Selles kontekstis põhjendatakse abielu teisenemist suureneva isikukesksusega. Oluline on minu heaolu ning emotsionaalne seisund, partneri roll on seejuures teisejärguline. * Ka meie meedias on paljud murelikult sõna võtnud osutades „hapudele viljadele“ mida suurenev individualism kaasa toob. Selles nimekirjas on hedonism, relativism, skeptitsism, egoism, pragmatism, karjerism; piirideta vabadus, elunautlemine, püsiväärtuste eitamine, kahtlemine usalduses, kõige ümberhindamine materiaalseks kasuks.
Need ja sarnased tendentsid tõrjuvad kõrvale seni au sees olnud väärtused nagu pingutamine kellegi teise kasu pärast, teenimine, valmisolek loobuda, andumine, pühendumine, empaatia ning sageli ka usu, lootuse ja armastuse. **

E.-M. Tiit on seisukohal, et heaoluühiskond kohaneb muutuva perekonnaga. Aga millise hinnaga selline kohanemine toimub? Ja kas lagunemine on kohanemine? Ka inimorganism kohaneb rakutasandil toimuvate muutustega, ometi võib see kaasa tuua surma; mittekohanemine ja õigeaegne sekkumine aga võiksid päästa elu.